kirik

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: kírik and kırık

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From either Old Saxon kirika, or Old Swedish kirkia.

Noun[edit]

kirik (genitive kiriku, partitive kirikut)

  1. church

Declension[edit]

Declension of kirik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative kirik kirikud
accusative nom.
gen. kiriku
genitive kirikute
partitive kirikut kirikuid
illative kirikusse kirikutesse
kirikuisse
inessive kirikus kirikutes
kirikuis
elative kirikust kirikutest
kirikuist
allative kirikule kirikutele
kirikuile
adessive kirikul kirikutel
kirikuil
ablative kirikult kirikutelt
kirikuilt
translative kirikuks kirikuteks
kirikuiks
terminative kirikuni kirikuteni
essive kirikuna kirikutena
abessive kirikuta kirikuteta
comitative kirikuga kirikutega

Descendants[edit]

  • Votic: tšerikko

Indonesian[edit]

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈki.rɪʔ/
  • Rhymes: -rɪʔ, -ɪʔ,
  • Hyphenation: ki‧rik
  • (file)

Etymology 1[edit]

Verb[edit]

kirik

  1. Aphetic form of mengirik
Derived terms[edit]

Etymology 2[edit]

From Javanese ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀ (kirik).

Noun[edit]

kirik (plural kirik-kirik, first-person possessive kirikku, second-person possessive kirikmu, third-person possessive kiriknya)

  1. (Java) puppy (young dog)

Further reading[edit]

Javanese[edit]

Romanization[edit]

kirik

  1. Romanization of ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀

Malay[edit]

Etymology[edit]

From Javanese ꦏꦶꦫꦶꦏ꧀ (kirik).

Pronunciation[edit]

Noun[edit]

kirik (Jawi spelling کيريق, plural kirik-kirik, informal 1st possessive kirikku, 2nd possessive kirikmu, 3rd possessive kiriknya)

  1. (Javanese) puppy (young dog)

Synonyms[edit]

Further reading[edit]

Yakan[edit]

Verb[edit]

kirik

  1. to tickle someone (especially at a side of his or her body)

See also[edit]