nurkkaaminen

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Finnish

[edit]

Etymology

[edit]

nurkata +‎ -minen

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈnurkːɑːminen/, [ˈnurkːɑ̝ːˌmine̞n]
  • Rhymes: -inen
  • Syllabification(key): nurk‧kaa‧mi‧nen

Noun

[edit]

nurkkaaminen

  1. verbal noun of nurkata
    1. cornering, cornering the market

Declension

[edit]
Inflection of nurkkaaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative nurkkaaminen nurkkaamiset
genitive nurkkaamisen nurkkaamisten
nurkkaamisien
partitive nurkkaamista nurkkaamisia
illative nurkkaamiseen nurkkaamisiin
singular plural
nominative nurkkaaminen nurkkaamiset
accusative nom. nurkkaaminen nurkkaamiset
gen. nurkkaamisen
genitive nurkkaamisen nurkkaamisten
nurkkaamisien
partitive nurkkaamista nurkkaamisia
inessive nurkkaamisessa nurkkaamisissa
elative nurkkaamisesta nurkkaamisista
illative nurkkaamiseen nurkkaamisiin
adessive nurkkaamisella nurkkaamisilla
ablative nurkkaamiselta nurkkaamisilta
allative nurkkaamiselle nurkkaamisille
essive nurkkaamisena nurkkaamisina
translative nurkkaamiseksi nurkkaamisiksi
abessive nurkkaamisetta nurkkaamisitta
instructive nurkkaamisin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of nurkkaaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative nurkkaamiseni nurkkaamiseni
accusative nom. nurkkaamiseni nurkkaamiseni
gen. nurkkaamiseni
genitive nurkkaamiseni nurkkaamisteni
nurkkaamisieni
partitive nurkkaamistani nurkkaamisiani
inessive nurkkaamisessani nurkkaamisissani
elative nurkkaamisestani nurkkaamisistani
illative nurkkaamiseeni nurkkaamisiini
adessive nurkkaamisellani nurkkaamisillani
ablative nurkkaamiseltani nurkkaamisiltani
allative nurkkaamiselleni nurkkaamisilleni
essive nurkkaamisenani nurkkaamisinani
translative nurkkaamisekseni nurkkaamisikseni
abessive nurkkaamisettani nurkkaamisittani
instructive
comitative nurkkaamisineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative nurkkaamisesi nurkkaamisesi
accusative nom. nurkkaamisesi nurkkaamisesi
gen. nurkkaamisesi
genitive nurkkaamisesi nurkkaamistesi
nurkkaamisiesi
partitive nurkkaamistasi nurkkaamisiasi
inessive nurkkaamisessasi nurkkaamisissasi
elative nurkkaamisestasi nurkkaamisistasi
illative nurkkaamiseesi nurkkaamisiisi
adessive nurkkaamisellasi nurkkaamisillasi
ablative nurkkaamiseltasi nurkkaamisiltasi
allative nurkkaamisellesi nurkkaamisillesi
essive nurkkaamisenasi nurkkaamisinasi
translative nurkkaamiseksesi nurkkaamisiksesi
abessive nurkkaamisettasi nurkkaamisittasi
instructive
comitative nurkkaamisinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative nurkkaamisemme nurkkaamisemme
accusative nom. nurkkaamisemme nurkkaamisemme
gen. nurkkaamisemme
genitive nurkkaamisemme nurkkaamistemme
nurkkaamisiemme
partitive nurkkaamistamme nurkkaamisiamme
inessive nurkkaamisessamme nurkkaamisissamme
elative nurkkaamisestamme nurkkaamisistamme
illative nurkkaamiseemme nurkkaamisiimme
adessive nurkkaamisellamme nurkkaamisillamme
ablative nurkkaamiseltamme nurkkaamisiltamme
allative nurkkaamisellemme nurkkaamisillemme
essive nurkkaamisenamme nurkkaamisinamme
translative nurkkaamiseksemme nurkkaamisiksemme
abessive nurkkaamisettamme nurkkaamisittamme
instructive
comitative nurkkaamisinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative nurkkaamisenne nurkkaamisenne
accusative nom. nurkkaamisenne nurkkaamisenne
gen. nurkkaamisenne
genitive nurkkaamisenne nurkkaamistenne
nurkkaamisienne
partitive nurkkaamistanne nurkkaamisianne
inessive nurkkaamisessanne nurkkaamisissanne
elative nurkkaamisestanne nurkkaamisistanne
illative nurkkaamiseenne nurkkaamisiinne
adessive nurkkaamisellanne nurkkaamisillanne
ablative nurkkaamiseltanne nurkkaamisiltanne
allative nurkkaamisellenne nurkkaamisillenne
essive nurkkaamisenanne nurkkaamisinanne
translative nurkkaamiseksenne nurkkaamisiksenne
abessive nurkkaamisettanne nurkkaamisittanne
instructive
comitative nurkkaamisinenne
third-person possessor
singular plural
nominative nurkkaamisensa nurkkaamisensa
accusative nom. nurkkaamisensa nurkkaamisensa
gen. nurkkaamisensa
genitive nurkkaamisensa nurkkaamistensa
nurkkaamisiensa
partitive nurkkaamistaan
nurkkaamistansa
nurkkaamisiaan
nurkkaamisiansa
inessive nurkkaamisessaan
nurkkaamisessansa
nurkkaamisissaan
nurkkaamisissansa
elative nurkkaamisestaan
nurkkaamisestansa
nurkkaamisistaan
nurkkaamisistansa
illative nurkkaamiseensa nurkkaamisiinsa
adessive nurkkaamisellaan
nurkkaamisellansa
nurkkaamisillaan
nurkkaamisillansa
ablative nurkkaamiseltaan
nurkkaamiseltansa
nurkkaamisiltaan
nurkkaamisiltansa
allative nurkkaamiselleen
nurkkaamisellensa
nurkkaamisilleen
nurkkaamisillensa
essive nurkkaamisenaan
nurkkaamisenansa
nurkkaamisinaan
nurkkaamisinansa
translative nurkkaamisekseen
nurkkaamiseksensa
nurkkaamisikseen
nurkkaamisiksensa
abessive nurkkaamisettaan
nurkkaamisettansa
nurkkaamisittaan
nurkkaamisittansa
instructive
comitative nurkkaamisineen
nurkkaamisinensa

Anagrams

[edit]