kinnine

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology[edit]

kinni +‎ -ne

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈkinːine/, [ˈkinʲːine̞]
  • Rhymes: -inːine
  • Hyphenation: kin‧ni‧ne

Adjective[edit]

kinnine (genitive kinnise, partitive kinnist, comparative kinnisem, superlative kõige kinnisem)

  1. closed
    Synonym: suletud
    Antonym: lahtine
  2. occupied, engaged
  3. reserved

Declension[edit]

Declension of kinnine (ÕS type 10/soolane, no gradation)
singular plural
nominative kinnine kinnised
accusative nom.
gen. kinnise
genitive kinniste
partitive kinnist kinniseid
illative kinnisesse kinnistesse
kinniseisse
inessive kinnises kinnistes
kinniseis
elative kinnisest kinnistest
kinniseist
allative kinnisele kinnistele
kinniseile
adessive kinnisel kinnistel
kinniseil
ablative kinniselt kinnistelt
kinniseilt
translative kinniseks kinnisteks
kinniseiks
terminative kinniseni kinnisteni
essive kinnisena kinnistena
abessive kinniseta kinnisteta
comitative kinnisega kinnistega
Declension of kinnine (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative kinnine kinnised
accusative nom.
gen. kinnise
genitive kinniste
partitive kinnist kinnisi
illative kinnisse
kinnisesse
kinnistesse
kinnisisse
inessive kinnises kinnistes
kinnisis
elative kinnisest kinnistest
kinnisist
allative kinnisele kinnistele
kinnisile
adessive kinnisel kinnistel
kinnisil
ablative kinniselt kinnistelt
kinnisilt
translative kinniseks kinnisteks
kinnisiks
terminative kinniseni kinnisteni
essive kinnisena kinnistena
abessive kinniseta kinnisteta
comitative kinnisega kinnistega

Derived terms[edit]

References[edit]

  • kinnine in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • kinnine”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009